 |
| http://twentytwowords.com/2011/08/13/ambulance-vs-the-grim-reaper/ |
Viimasel ajal on meedias uuesti hakatud rääkima kiirabireformist. Infot selle kohta, mis ja kuidas muutub, võib leida siit. Inimesed kardavad, et kui kiirabiarste koondatakse, siis halveneb ka teenus, mida pakutakse. Lihtsamalt sõnastatuna on inimestel hirm, et nad ei saa vajalikku või õiget abi või hoopiski surevad enne haiglasse jõudmist. Selline situatsioon võib tekkida ka siis, kui brigaadis on parimad arstid, õed, parameedikud või autojuhid. Tegelikult aga ei pruugi üks töökas ja usin medõde olla halvem või pakkuda halvemat ravi kui mõned aastad kauem õppinud arst. Muidugi on kahju, et inimesi koondatakse ja nad jäävad tööta, aga ma ei leia, et arste peaks palgal hoidma, kui on ka muid võimalusi. Paljudel väljakutsetel saavad ka õed väga hästi hakkama ning milleks raisata arstide oskusi.
Tervishoiukõrgkooli õppeprorektor, õenduse õppetooli juhataja ja kaks üliõpilast räägivad siin artiklis samal teemal. Pigem on kiirabitöötajate eesmärk patsienti elus hoida ja ta seisund stabiliseerida kuni haiglasse jõutakse, mitte otsene ravimine ja keerukate operatsioonide läbiviimine. Ma usun, et koolitatud õdede oskused on just piisavalt suured, et seda eesmärki täita. Pigem on kõik kinni meie mõttemaailmas, kus medõdesi peetakse ainult haige voodiriiete vahetajaks või kirurgi tööriistade kätteandjaks. Tegelikult on aga kõik muutunud ja ka nemad on võimekad ning oskuslikud töötajad.
No comments:
Post a Comment