Eesti rahva tervise arengukava

Leidsin Internetist Eesti rahva tervise arengukava. Seal on kirjutatud milleks ja kellele see on mõeldud, ühisest vastutusest ja hoolest, tervetest ja tarkadest lastest, tervislikust elukeskkonnast, tervislikust eluviisist ja tervishoiust. Mina kirjutan lähemalt tervislikust elukeskkonnast ja eluviisist.

Tervisliku elukeskonna eesmärgiks aastaks 2020 on elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine.

Meid mõjutab ümbritsev keskkond nii tööl kui kodus. Teatud Eesti piirkondades kasutatakse kõrge fluoriidi sisaldusega põhjavett joogiveena. Sellise vee pideva joomise korral võib esineda hambakahjustusi. Seda on võimalik vähendada joogivee puhastamise või kasutatava põhjavee lahjendamisega pinnaveega. Tehiskeskkonnas aitab tervisekahjustusi ära hoida terviseriskidega arvestamine. Hoonete ehitamisel ja siseviimistluse tegemisel on oluline arvestataks materjalide tervislikkust, sobilikkust ja ohutust. Mürarikkas piirkonnas tuleks kasutada müra tõkestavaid materjale. Toodete ja teenuste osutamisel tuleb arvestada laste, puuetega inimeste, eakate, noorte emade ja ajutise terviseprobleemiga inimeste erivajadustega. Töökohal peavad töötajad olema teadlikud terviseriskidest. Selleks, et nakkushaiguste levikut piirata on oluline, et inimesed teaksid leviku- ja ennetamismeetodeid. Seega on oluline kinni pidada hügieeninõuetest. Samuti peab teadlik olema vaktsineerimisvõimalustest.

Mida lubatakse teha terviseriskide vähendamiseks?

• Tõstame inimeste teadlikkust elu-, töö- ja õpikeskkonnast lähtuvatest terviseriskidest ning nende maandamise meetmetest.

• Tõhustame elu -, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi.

• Tõstame riiklikku valmisolekut nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ja epideemiateks ning pandeemiateks.

• Parendame töötervishoiu korraldust, tõstame oluliselt selle kvaliteeti.

Tervisliku eluviisi eesmärgiks aastaks 2020 on elanikkonna kehalise aktiivsuse tõus, toitumise tasakaalukamaks muutumine ja riskikäitumise vähenemine.

Eesti elanikud kaotavad oma tervist südame-veresoonkonnahaiguste, kasvajate, vigastuste jt tegurite

tõttu. Lisaks on veel tervisekaotust põhjustavad riskitegurid (mida saaks ennetada). Nendeks on alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus. Oluline on vaadata riskifaktorite ennetust ühe tervikuna.

Mida lubatakse teha tervisliku eluviisi parandamiseks?

• Kujundame Eesti ühiskonnas tervisttoetavaid ühiskondlikke norme ja väärtushinnanguid.

• Kaasame tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomisesse aktiivsemalt erasektorit (sh meediat) ja valitsusväliseid organisatsioone. Erasektori vastutusalasse peab kuuluma tervislikuma keskkonna ülesehitamine, tervislike valikute edendamine ning riskikäitumise vähendamine ja vältimine töökohtadel: sportimise soodustamine, tervislik toit asutuse sööklas jms.

• Tootjad ja maaletoojad peavad arvestama tootearenduses ja turunduses riskikäitumise ennetamise põhimõtteid (vähendada soola, suhkru, rasva sisaldust, toodetes, välja tooma toitumisalase teabe toodetel jne). Jaemüüjad peavad välistama alkoholi- ja tubaka müügi alaealistele.

• Meedia ülesandeks on tõsta inimeste teadlikkust tervislikest valikutest, presenteerida ühiskonnas tervist toetavat käitumisviisi ja rollimudeleid ning edastada avalikkusele riskikäitumise kohta vaid tauniva sisuga informatsiooni.

• Loome lastele ja noortele tervisttoetava keskkonna läbi kaitsvate tegurite mõju suurendamise.

Need mõtted ja ideed on kõik väga õiged. Mina isiklikult arvan, et inimesed on juba teadlikumad erinevatest riskifaktoritest elukeskkonnas. Meedia on meieni toonud palju erinevaid reklaame, artikleid ja soovitusi tervislikeks eluviisideks. Mitmed tööpakkujad pakuvad lisasoodustusena soodsaid sportimisvõimalusi. Koolides on loodud konkurss „Suitsuprii klass“. Erinevaid samme on juba astutud eesmärkide täitmiseks, kuid pikk tee on veel käia. Fakt: Nooruses tehtavad tervisekäitumuslikud valikud mõjutavad inimese hilisemat tervise seisundit. Oluline on tervena elatud elu, mitte lihtsalt elatud elu. Seega peame suure osa tähelepanust pöörama just noortele. Maast ja madalast püüdma neile tervisttoetavaid ühiskondlikke norme ja väärtushinnanguid edasi anda.

Lähemalt saab tutvuda arengukavaga: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Rahvatervis/erta- voldik_final.pdf